EMV Kose

Esmaspäev, 09 Mai 2011 12:54

Tere ilusast kevadisest Eestist.

Kuidas motospordi fännid elavad peale nädalavahetust? Tallinna Rally, EMV krossis, F1, WRC ja Eesti poiste hea esitus Sardiinias, Las Vegase SX viimane etapp.....kohutavalt palju üritusi millega tuli viimastel päevadel kursis olla!?
Minul isiklikult on hetkel korralikud põhud! Võtsime AKR KTM teamiga osa Kosel toimunud EMV etapist. Ma sõitsin laupäeval MX2 klassis ja pühapäeval Open klassis. Miks ma laupäeval MX2 klassis sõitsin?  Asi sai alguse KTM  poiste ettepanekul. Aasta alguses küsiti, et kas ma tahaksin Eestis MX2 klassis sõita? Loomulikult tahan kui võimalus antakse. "Võrr" on minu jaoks palju põnevam klass kui MX1, vähemalt Eestis. Seal on noored teravad poisid, kes sõidavad kergete pillidega ning võtavad neist viimast, pluss nad sõidavad nendega iga päev ning neil on see päris käpas. Siin ongi see põnev koht, et minul on külmalt peale tulles ikka tükk seedimist, et see situatsioon ära seedida. Kui ma suure pilliga starti minnes tean, mida teha, kuidas olla, mil viisil ennast hoida jne jne. ,siis "Võrriga" ei tea ma mitte midagi, kõik peab hoo pealt tulema. Mul tuli juba neljapäeval ärevus sisse. Ma pole sellist ärevust juba aastaid tundnud. Ma leian, et MX2 klassis sõitmine on  väga hea trenni eest ning loodan , et saan ka sedasi väikest viisi noortesse panustada. Eks meil kõigil on omad head ja vead ning loodan, et noored ikka üht teist head minuga koos sõites ära salvestavad. Siit ka põhjus, miks ma hea meelega MX2 klassis  sõidan, see on põnev, hea trenn ning raske ja keeruline ülesanne! Nüüd aga sõidu juurde. Päeva alguses natukene nuputasin enda motika amorte paika ning tuletasin meelde, kuidas nende käikudega lapatakse, trajektoore võetakse jne. Ühesõnaga, nägin vaeva! Trennid ja kvalifikatsioonid olid tavalised. Tööpäev hakkas startidega! Esimeses stardis sain ma ülihea momendi puu kukkumisel. Arvan, et algaja õnn aitas pöörete hoidmisel ka kaasa ning stardist sain ma esimesena minema. See oli tegelikult hea uudis, kuna tänu kuivale ilmale tekkis treeningute käigus rajale  vaid üks liin ning see oli küllaltki tolmune. Esimesed kaks ringi vuhistasin päris hea hooga, tolm ja kivid aga hoiatasid oma 2-3 korda ning ma otsustasin kolmandal ringil natsa hoogu maha võtta. Rada oli tõesti kuiva ilma tõttu väga libe ning kivine, kohe kuidagi ei tahtnud sinna juhuslikult end külili visata. Loomulikult oli mul ka selja tagant seltsi oodata. Noored ja näljased mehemürakad tahavad ju ise võita! Eelmise aasta eesti meister Priit oligi mul kohe sabas kui ma veidi rutskat tagasi lasin. Ega ma ei teadnud ka mida oodata, väga huvitav sõit oli. Mina olin ees, üritasin turvaliselt sõita, Priit oli minu taga, kindlasti ei tahtnud tema ka ennast lapiti keerata, kuid samas ta tahtis ka minust mööda sõita! Lisaks Priidu sõidustiil pole ka just kõige leebem.  Kõigele lisaks oli "Võrri" klassis palju osavõtjaid. Üsna kiiresti jäid tolmusel rajal mahajääjate grupid meile ette. Kord sain mina paremini mööda ja kord sa Priit paremini mööda. Teadupärast pelgan natukene ka mahajääjaid. Ühesõnaga väga põnev sõit oli ning ma suutsin selle ikkagi võita. Tahtsin võita ja läksin sõitma, et pingutada ning seda ma ka tegin. Natukene oli üllatav, et MX2 klassis oli noortest ainult Priit selline terav sõidumees, ma ootasin natukene suuremat vastupanu ka teistelt, kuid eks hooaeg on veel alguses ning küll ma seda veel aasta jooksul näen. Teises stardis mul nii hästi ei läinud, Priit poiss sai stardist ees minema ja ma koperdasin veits. Suutsin end kiirelt teiseks sõita. Priit sai alguses väikese vahe sisse ning ma ei teadnud, mida oodata või teha. Elasin esimesel ringil rolli sisse ning õppisin natukene tolmus rada vaatama. Püsisin Priidul täitsa tuules: isegi tundsin, et olen natsa kiirem, kuid taga on alati natukene kergem sõita kui ees. Raskeks tegi olukorra, aga küllaltki üks sõiduliin mööda valle ning loomulikult ka halb nähtavus ja kivid. Sõit oli jällegi keeruline. Turvaliselt ei leidnud ma möödumispaika ning agressiivselt ei tahtnud seda teha. Nii tema kui ka enda pärast. Rada oli tõesti väga libe! Sõidu keskosas tegi liider väikese apsaka ning ma sain temast mööda. Suutsin isegi väikese vahe sisse sõita ning siis juhtus väike äpardus, nimelt maandusin ühte küüru põhja nii õnnetult , et põrutasin enda tsikli leista 1 cm võrra alla poole. Täitsa lõpp! Leist oli täitsa süles nagu Rickyl headel aegadel. :) Eeblid olid püsti nagu Vuilleminil, just olin ette saanud, mahajääjaid tuli pidevalt ette ning sõita oli veel 10 minutit. Normaalne! Päris halb situatsioon, sest kehahoiak läks pilli peal teiseks. Selle tõttu lakkas ju amort töötamast, sest see on ju välja reguleeritud minu tava sõidu asendi järgi. Pill keeldus kurvetes tressuurile allumast, eeblid olid nii püsti, et kui ma üritasin neid seistes kuhugi poole tõmmata, siis olid mul randmed teistpidi. Ma ju randmehaige ka veel!!! Ühesõnaga organiseerisin asja enda jaoks veel ekstreemsemaks, kui ta juba oli! Seekord õnnestus mul sõit enda kasuks pöörata. Võitsin ka teise sõidu. Kihvt on kogeda kuidas Priit on terav ja sõidunäljas, natuke kurb, et praegu rohkem selliseid kutte pole, kuid loodame, et juunioride klassist neid varsti tuleb. Pea asi, et kõik terveks jäid. Nägin hommikul kvalifikatsioonis ühte päris karmi kukkumist pealt. Ei suutnud salvestada kes see oli kuid hea meel, et poiss sealt minema jalutas. Oli vägev trenni päev, kopsud olid tolmu täis ja käed olid jumissa, ilus! Teisel päeval sõitsin Open klassis enda 350cc KTMga, antud mootorrattast on saanud minu silmarõõm. Võrri pealt minnes tuli hommikul jälle veits aklimatiseeruda, kindlasti andis ka väsimus tunda, kuid sama seis oli ka teistel poistel. Ilma tõttu oli rada suhteliselt keeruline ja kõik poisid võtsid asja rahulikumalt. Mina vähemalt võtsin! Pühapäeval polnud kiiret enam kuhugi. Tehnika on mul praegu super, nii mootori kui amordi osa toimis ilusti ning sain rahulikult enda sõitu sõita. Võitsin mõlemad sõidud ja Priit Rätsep oli jälle teine. Täna oli mul kergem ,kuna sõitsin ju enda klassis, enda tsikliga.
Au korraldajatele, ilma vastu ei saa meist keegi. Näha oli, et korraldajate punt oli suur ning tehtud sai kõik, mis suudeti!
Suured tänud AKR KTM Teamile ja poolehoidjatele.
Pea asi, et kihvt on, ja seda ta praegu on!!

Kõike head.

JL

Viimati uuendatud ( Teisipäev, 10 Mai 2011 20:25 )